Haridus muutub ja sellega kaasnevad uued ideed õpilaste õppimise kohta. Üks selline idee on konstruktivism (konstruktivismi teooria), õpetamisviis, mille eesmärk on aidata õpilastel mõista erinevaid mõisteid.
Niisiis, mis täpselt on konstruktivism? See on õpetamisviis, mis keskendub õpilastele, kes arendavad aktiivselt oma arusaama maailmast. See on teooria mis ütleb, et õppijad loovad teadmisi selle asemel, et võtta vastu teavet.
See artikkel jagab konstruktivismi, selgitades, mis see on, miks see oluline on, kaasatud õppimisetapid, põhikomponendid ja selle pakutavad eelised.
Lihtsamalt öeldes seisneb konstruktivism selles, et õpilased teevad enamat kui lihtsalt faktide meeldejätmist. Selle asemel loovad nad aktiivselt oma teadmisi materjaliga tegeledes. Kujutlege seda kui teadmiste vaimse struktuuri ehitamist telliskivi haaval, mitte lihtsalt teabe vastuvõtmisel.
Konstruktivismi tähtsus seisneb selle võimes muuta õppimine tähendusrikkamaks. Kui õpilased osalevad aktiivselt õppeprotsessis, jätavad nad teabe tõenäolisemalt meelde ja mõistavad seda. See on nagu rattaga sõitma õppimine – paremini jääb meelde pedaalides ja tasakaalus hoides, mitte lihtsalt sellest lugedes.
Konstruktivismi õppimisetapid hõlmavad erinevaid etappe, alustades esmasest kohtumisest uue teabega kuni kontseptsiooni omandamise viimase etapini. Iga samm aitab kaasa teadmiste üldisele konstrueerimisele õpilase meeles.
Konstruktivismi peamised elemendid hõlmavad tegevusi, mis julgustavad uurimist, koostööd ja praktilisi kogemusi. Nende elementide eesmärk on pakkuda rikkalikku õpikeskkonda, kus õpilased saavad aktiivselt osaleda ja õpitavat mõtestada.
Konstruktivismil on palju eeliseid. See soodustab kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskusi ja ainete sügavamat mõistmist. Õpilastest saavad iseseisvamad õppijad, kes on valmis oma teadmisi reaalsetes olukordades rakendama.
Üldiselt on konstruktivism dünaamiline lähenemine, mis muudab hariduse interaktiivseks ja kaasahaaravaks teekonnaks, võimaldades õpilastel oma teadmisi aktiivselt konstrueerida.
Konstruktivismi teooria ja selle tähendus
Konstruktivism on teooria, mis viitab sellele, et õppijad ei võta lihtsalt teavet; selle asemel arendavad nad aktiivselt oma teadmisi. Keskne kontseptsioon on see, et teie kogemused kujundavad teadmisi, mida õppijana loote.
Nende kogemuste üle mõtiskledes ja uusi ideid olemasolevatesse teadmistesse integreerides parandate oma arusaamist.
Konstruktivistlikus lähenemisviisis kasutatakse interaktiivseid õpetamismeetodeid, näiteks arutelusid, et luua õpikeskkond, kus õppijad üksteisega aktiivselt suhtlevad. Teooria takistab päheõppimist, rõhutades selle asemel arusaamist.
Konstruktivismi tähtsus seisneb selle võimes võimaldada õppijatel rakendada ja täiustada mõtlemisoskusi, näiteks probleemide lahendamise oskusi, teadmiste ülekandmiseks uutesse olukordadesse. See teooria mitte ainult ei paranda probleemide lahendamise võimet, vaid soodustab ka isiklikku kasvu ja ühiskondlikku integratsiooni uute kogemuste omandamise kaudu.
Näiteks vestlusrühmades osalemine hõlbustab kaaslastelt või juhendajatelt õppimist, julgustades aktiivset kaasamist. See lähenemine on kontrastiks passiivne õppimine, kus omandatakse uusi teadmisi ilma uusi ideid genereerimata.
Erinevate konstruktivistlike teooriate mõistmine hariduses
Hariduses selgitavad neli peamist konstruktivistliku teooria tüüpi, kuidas inimesed õpivad ja teadmisi omandavad.
Triviaalne või kognitiivne konstruktivism on fundamentaalne tüüp, mis paneb aluse teistele konstruktivistlikele ideedele. See viitab sellele, et õppijad koguvad teadmisi, tõlgendades isiklikke kogemusi, kasutades oma vaimseid oskusi. Õppimine on aktiivne protsess, mille käigus inimesed integreerivad uut teavet sellega, mida nad juba teavad. Näiteks õpilane, kes mõistab korrutamist, saab seda arusaama rakendada protsente arvutada.
Radikaalne konstruktivism rõhutab, et õpikuteadmised ei pruugi olla nii tähendusrikkad kui teadmiste konstrueerimine isikliku kogemuse kaudu. Seda tüüpi konstruktivism viitab sellele, et eelteadmised on uue teabe mõistmisel üliolulised, rõhutades sügavat seost õppijate individuaalsuse ja nende vahel. õppimisprotsess.
Sotsiaalne konstruktivism keerleb idee ümber, et kaaslased ja inimesed ümbritsevas keskkonnas mõjutavad oluliselt õppeprotsessi. See tähendab, et suhtlemine eakaaslaste, pere, õpetajate ja administraatoritega mõjutab otseselt inimese tegevust õppimise kontekstis ja ulatub formaalsest haridusest erinevatele elukogemustele.
Kultuuriline konstruktivism eeldab, et õppija arvamusi mõjutavad tema ümbruse kultuur ja traditsioonid. See teooria viitab sellele, et inimese mõistmine kultuuriline taust aitab tuvastada nende arvamusi ja vaatenurki kujundavaid tegureid.
Õppimise konstruktivismi teooria viies lihtsas etapis
Konstruktivistliku teooria kaudu õppimine hõlmab viit peamist etappi, mis aitavad õppijatel kontseptsioonist samm-sammult aru saada:
Esimeses etapis, mida nimetatakse kaasamiseks, püüab õpetaja välja selgitada, mida õppija juba teab, ja tuvastab kõik lüngad oma teadmistes.
Liikudes edasi "Avasta" etappi, sukelduvad õpilased erinevate õpikogemuste kaudu aktiivselt uude kontseptsiooni. Nad võivad kaaslastega arutada ja teha tähelepanekuid, et paremini mõista.
„Selgitamise“ etapp on see, kus õpetajad aitavad õppijatel uut teavet siduda ja parema selguse huvides lahendavad kõik küsimused.
"Väljatöötamise" etapis rakendavad õpilased õpitut, võimaldades neil kontseptsioonist sügavamalt mõista.
Lõpuks etapis "Hinda" õpetajad hindavad õpilasi et näha, kas nad mõistavad põhimõisteid.
Need viis etappi on konstruktivismis üliolulised, kuna soodustavad koostööd ja aktiivset õppimist. Koos töötades saavad õpilased tõhusalt probleeme lahendada ja mõista uusi mõisteid.
5 konstruktivismi olulist elementi
Konstruktivismil, inimeste õppimise teoorial, on viis olulist aspekti, mis mõjutavad selle rakendamist õpilastele.
Esiteks keerleb see idee ümber, et teadmised on konstrueeritud. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et see, mida me teame, põhineb sellel, mida me juba teame.
Teiseks kujutatakse õppimist aktiivse protsessina. See tähendab, et õppijad ei ole passiivsed teabe vastuvõtjad, vaid suhtlevad aktiivselt oma kaaslaste või juhendajatega interaktiivsete meetodite, näiteks aruteludes osalemise kaudu.
Inimesed õpivad edasi liikudes. Iga omandatud mõiste täiendab nende arusaamist, aidates kaasa järgnevate ideede paremale mõistmisele.
Õppimist peetakse sotsiaalseks tegevuseks. See tähendab, et inimesed omandavad teadmisi mitte ainult iseõppides, vaid ka teistega suheldes, olgu selleks eakaaslased, koolitajad või pereliikmed.
Õppimine on kontekstuaalne. Õpilased haaravad uut teavet, seostades seda sellega, mida nad juba mõistavad ja usuvad, rõhutades uute teadmiste sidumise tähtsust olemasolevate raamistikega.
Pealegi nähakse teadmisi isikliku aspektina. Kuna kõigil on ainulaadsed kogemused ja eelteadmised, on õppeprotsess inimeseti erinev.
Lõpuks mängib motivatsioon õppimises üliolulist rolli. Kui õppijatel puudub motivatsioon, on neil keeruline kasutada oma varasemaid kogemusi ja luua sidemeid uue teabega. Motivatsioon on liikumapanev jõud, mis suurendab õppimiskogemust ja julgustab omandatud teadmiste rakendamine.
Konstruktivismi eelised
Konstruktivismil, õppimisteoorial, on mitmeid eeliseid, mis aitavad kaasa kaasahaaravamale ja tõhusamale õppekogemusele. Üks peamisi eeliseid peitub naudingus, mida see õppeprotsessi pakub. Erinevalt traditsioonilistest meetoditest, kus õpilased saavad teavet passiivselt, võimaldab konstruktivism õppijatel kasutada oma kogemusi uute teadmiste mõtestamiseks.
Teine oluline eelis on probleemide lahendamise ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Suheldes juhendajate, eakaaslaste või pereliikmetega, osalevad õppijad tähenduslikes tegevustes, mis parandavad nende võimet probleeme lahendada ja sotsiaalsetes olukordades navigeerida.
Omavastutus õppimise üle on konstruktivismi põhiaspekt. Õpilased vastutavad oma hariduse eest, kuna see põhineb nende küsimustel ja tähelepanekutel. Selline isikupärastatud lähenemine ei muuda õppimist mitte ainult sisukamaks, vaid suurendab ka tõenäosust, et teadmisi säilitatakse ja rakendatakse reaalsetes olukordades.
Konstruktivism tekitab õpilastes ka uudishimu, sidudes õppetegevused reaalse maailma kontekstiga. See seos julgustab neid olemasolevat teavet kahtluse alla seadma ja vaidlustama, soodustades teema sügavamat mõistmist.
Lõpuks edendab konstruktivism õppimise mitmekesisust. Võimaldades õpilastel kasutada oma kogemusi ja kultuuritausta, loob see kaasavama ja dünaamilisema hariduskeskkonna. See mitte ainult ei austa õppijate individuaalsust, vaid rikastab ka üldist õppimiskogemust.
Järeldus
Konstruktivism on oluline teooria, mis muudab õppimise õpilastele lõbusaks. See kõik on seotud õppimisega, mis teeb selle huvitavaks. Kui õpilased aktiivselt osalevad, hakkavad nad kriitiliselt mõtlema. See tähendab, et nad õpivad probleeme lahendama, mis on pärismaailmas ülikasulik.
Erinevalt lihtsalt istumisest ja kuulamisest võimaldab konstruktivism õpilastel uute asjade õppimiseks kasutada seda, mida nad juba teavad. See on nagu tuginemine sellele, mida nad on varem kogenud. Selline õppimisviis on ülioluline, sest see julgustab loovust, analüüsi ja hindamist. See muudab kogu õppimiskogemuse millekski lahedaks ja kaasahaaravaks.
Jäta vastus