Fraasid ja laused on nagu lausete ehituskivid. Mõlemad mängivad olulist rolli, kuid klauslid on erilised, kuna need on terviklikud ideed, mis võivad olla eraldiseisvad. Mõelge neile kui täislausetele suuremates lausetes.
Fraasid on sõnade rühmad, mis töötavad koos, kuid ei väljenda terviklikku mõtet. Need toimivad sageli lause osadena, lisades detaile või teavet.
Seevastu klauslitel on subjekt (kelle või mille kohta lause räägib) ja tegusõna (mida subjekt teeb või tegevus toimub). Nad võivad omaette olla mõistlikud ega tugine sellele, et ülejäänud lausest aru saadakse.
Fraaside ja klauslite mõistmine on inglise keele grammatikas oluline, kuna need aitavad meil luua selgeid ja tähendusrikkaid lauseid. Need annavad meie kirjutamisele struktuuri ja sügavuse, võimaldades meil ideid tõhusamalt väljendada. Nende õige kasutamise teadmine võib muuta teie kirjutamise tugevamaks ja lugejate jaoks kaasahaaravamaks.
Mis on fraas?
Fraas on sõnade kogum, mis võib sisaldada olulisi lauseosi, näiteks nimisõna või tegusõna. Kuid erinevalt täislausest ei sisalda fraas nii subjekti (see, kes toimingu teeb) kui ka predikaati (mis ütleb teile, mida subjekt teeb). Selle asemel lisab see lausele üksikasju või teavet, rääkides subjektist, objektist, tegusõnast või kontekstist.
Näiteks kui ütlete "vana maja jõe ääres", moodustab see sõnarühm fraasi, mis annab täiendavaid üksikasju nimisõna "maja" kohta. Fraasid muudavad laused kirjeldavamaks või konkreetsemaks.
Pidage meeles, et kuigi laused koosnevad fraasidest, ei pruugi fraasi lausest väljavõtmine teha sellest eraldiseisvat terviklikku lauset. Fraasid töötavad koos teiste sõnadega, et edastada terviklikkust mõtteid ja ideid.
Fraaside mõistmine on otsustava tähtsusega lausete koostamisel, mis edastavad soovitud sõnumi tõhusalt. Need toimivad oluliste ehitusplokkidena, mis lisavad meie keelele sügavust ja detailsust, aidates meil end täpsemalt väljendada.
8 tüüpi fraase inglise keele grammatikas
Inglise keele grammatika maailmas mängivad erinevat tüüpi fraasid erinevat rolli. Need laused, mis on lausete koostamiseks olulised, esinevad kaheksal erineval kujul:
1. Nimisõnafraasid
Nimisõnafraas sisaldab nimisõna ja seda kirjeldavaid sõnu. Näiteks lauses "Andekas ja tark õpilane lõpetab" nimisõnafraas on "andekas, tark õpilane". See on nagu sõnarühm, mis räägib meile inimesest, kohast, asjast või ideest.
Omadussõnad, sõnad, mis kirjeldavad nimisõnu, on samuti osa nimisõnafraasidest. Need aitavad anda nimisõna kohta rohkem üksikasju. Nimisõnafraaside mõistmine aitab meil luua paremaid lauseid, muutes meie kirjutamise kirjeldavamaks ja huvitavamaks. See on nagu spetsiaalne tööriist, mis loob meie mõtetes selgemaid pilte lugeda või kirjutada.
2. Tegusõnafraasid
Tegusõnafraas sisaldab verbi ja selle sõnu, mis kirjeldavad või muudavad tegevust. Näiteks tekstis "Kass magab rahulikult" on tegusõna fraas "magab rahulikult". Need fraasid väljendavad tegevusi, olekuid või esinemisi lauses. Need võivad sisaldada abitegusõnu (nagu "on", "oli" või "tuleb olema") ja määrsõnu (nt "kiiresti" või "õnnelikult"), mis annavad tegevuse kohta rohkem üksikasju.
Tegusõnafraaside mõistmine aitab mõista, kuidas toimingud toimuvad ja nende nüansse lausetes. Näiteks "Ta oli usinalt harjutanud" näitab verbifraasi "oli usinalt harjutanud", illustreerides pidevat pingutust, mida ta praktikas tegi.
Samuti loe: Ameerika slängi sõnad
3. Gerundi fraasid
Gerundi fraas algab verbiga, mis lõpeb -ing, toimides nimisõnana. Näiteks "Raamatute lugemine on nauditav". Siin toimib "raamatute lugemine" gerundi fraasina. Need fraasid on lausete subjektid, objektid või täiendid. Need võivad sisaldada modifikaatoreid, nagu omadussõnu või määrsõnu.
Gerundi fraaside äratundmine aitab mõista nende rolli lausetes. Need näitavad tegevusi või tegevusi ning on otsustava tähtsusega selgete ja kokkuvõtlike lausete koostamisel. Gerundi fraaside õige tuvastamine ja kasutamine täiustab suhtlemisoskus, mis aitab tõhusalt kirjutada ja rääkida. Nende struktuuride valdamine hõlbustab lausestruktuuri ja grammatika paremat mõistmist.
4. Infinitiivifraasid
Infinitiivifraas, mis algab sõnaga "kuni", koosneb infinitiivist. See näitab, mida keegi tahab või kavatseb teha. Näiteks lauses "Gerardi unistus on õppida klassikat" on infinitiivifraas "klassikat uurima". See selgitab Gerardi püüdlust õppida klassikalist kirjandust või aineid. Infinitiivsed fraasid võivad väljendada eesmärke, soove või eesmärke selgelt ja lühidalt.
Need fraasid järgivad sageli tegusõnu nagu "tahan", "plaani" või "loota". Nende mõistmine aitab ära tunda kellegi kavatsused või eesmärgid lauses.
5. Positiivsed fraasid
Positiivne fraas lisab nimisõna kohta täiendavaid üksikasju. See on komadega eraldatud sõnade rühm, mis annab nimisõna kohta rohkem teavet. Näiteks lauses "Minu vend Malcolm on teadlane" on "Malcolm" positiivne fraas, mis räägib rohkem "minu vennast".
Need fraasid pakuvad olulisi või mitteolulisi üksikasju. Need aitavad täpsustada või lisada lausesse huvitavat teavet. Olenemata sellest, kas tegemist on isiku tuvastamisega tema suhte järgi või täiendavate faktide pakkumisega, muudavad positiivsed fraasid laused kirjeldavamaks ja köitvamaks.
6. Osaluslaused
Osalusfraas algab tegusõnaga, mis muutub omadus- või nimisõnaks. See aitab tegevusi selgitada või asju lauses kirjeldada. Näiteks lauses "Pärast kodutöö lõpetamist läks Jack magama" on osalause "Pärast kodutöö lõpetamist". See lisab üksikasjalikumalt, rääkides sellest, mis juhtus enne Jacki magamaminekut.
Need oleviku või mineviku osalausetest moodustatud fraasid muudavad laused huvitavamaks ja annavad lisateavet tegevuste või teemade kohta. Need on nagu salajane koostisosa, mis vürtsitab seda, kuidas me end kirjalikult väljendame.
7. Eessõnafraasid
Eessõnafraas kasutab selliseid sõnu nagu "sees", "sisse" või "koos", et näidata, kus või kuidas miski asub. Võtke see lause: "Pagar pani tordile glasuuri." Siin on eessõna fraas "tordi peal", mis ütleb meile, kuhu glasuur läks. Need fraasid võivad rääkida koha, aja, suuna või suhte kohta. Näiteks "laua all", "päeva jooksul" või "koos sõbraga".
Need lisavad lausetele üksikasju, muutes need selgemaks. Eessõnafraaside mõistmine aitab kirjutamisel ja rääkimisel, sest need annavad rohkem teavet teema ja selle ümbruse kohta, muutes laused kirjeldavamaks ja köitvamaks.
8. Absoluutsed fraasid
Absoluutfraas sisaldab subjekti ilma tegevusverbita ja muudab tervet lauset. Mõelge näiteks lausele: "Ta lahkus toast, puusad kõikusid." Siin puudub absoluutsel fraasil “tema puusad kõigub” tegusõna, kuid see lisab kirjeldavat detaili.
Need fraasid koosnevad tavaliselt nimisõnast ja osastavast sõnast (verbi -ing või -ed vorm). Need annavad lisateavet põhiklausli kohta, sageli väljendades samaaegsed toimingud või tingimused. Kuigi absoluutne fraas pole eraldiseisev täielik lause, parandab see arusaamist, pakkudes täiendavat konteksti või kirjeldust. Need võivad tuua kirjutamisse erksust ja sügavust, maalides lugejale detailsema pildi.
Samuti loe: 85 Similes Näited
Mis on klausel?
Klausel on sõnade rühm, mis moodustab osa lausest ja väljendab terviklikku ideed. Igal lausel on kaks olulist osa: subjekt (peamine isik, asi või idee) ja tegusõna (tegevus või olek). Need võivad olla eraldiseisvad lausena või töötada koos suurema lause sees. Laused koosnevad sõltumatutest lausetest, mis võivad olla eraldiseisvad, ja sõltuvatest lausetest, mis tuginevad oma tähenduse täiendamiseks sõltumatule klauslile.
Näiteks lauses "Kass jälitas hiirt" on teemaks "kass" ja tegusõnaks "tagaajatud", mistõttu on see iseseisev klausel, kuna see võib olla ka üksi. Kuid lauses "Kui kass jälitas hiirt" on "Kui kass jälitas hiirt" sõltuv klausel, mis vajab tervikliku mõtte moodustamiseks rohkem teavet.
Lausete mõistmine aitab meil luua hästi struktureeritud lauseid ja edastada selgeid ideid. Need võimaldavad meil kirjeldada arutatavate teemade tegevusi, olekuid, asukohti ja muud.
4 lausetüüpi inglise keele grammatikas
Inglise keele grammatikas on neli peamist tüüpi klausleid, millest igaühel on lausete koostamisel erinev eesmärk. Need klauslid mängivad olulist rolli ideede väljendamisel ja mõtete ühendamisel lause sees.
1. Põhilaused lausetes
Lause põhilause koosneb subjektist ja tegusõnast. See võib olla eraldiseisev lause või olla ühendatud mõne muu osaga, et anda rohkem üksikasju. Näiteks Lev Tolstoi raamatus “Sõda ja rahu” on lihtne lause “Tilgad tilkusid”. Siin on "tilgad" nimisõna ja "tilkunud" on tegusõna, mis loob põhiklausli.
Kui kaks põhilauset kombineerida koma ja koordineeriva sidesõnaga, moodustavad need liitlause. Näiteks: "Minu koer oli rahutu, nii et läksime jalutama."
Põhilaused on lausete ehitusplokid. Need sisaldavad olulisi elemente, mis annavad edasi terviklikke mõtteid. Näiteks "kass magas" on põhilause, kuna sellel on subjekt ("kass") ja tegusõna ("magas"), mis moodustavad tervikliku idee.
Põhilausete mõistmine aitab koostada tähendusrikkaid lauseid. Need annavad meie suhtlusele struktuuri ja selgust, võimaldades meil oma ideid tõhusamalt väljendada.
2. Kõrvallaused
Alamklausel, mida sageli seovad sellised sõnad nagu "sest", "nagu" või "samal ajal", on põhiideega seotud lause väiksem osa. See võib liituda ka põhiklausliga, kasutades koordineerivaid sõnu nagu "või", "aga" või "veel". Üksinda seistes võib kõrvallause tunduda terviklik lause, kuid see vajab ühendavat sõna, et see oleks laiemas kontekstis mõttekas.
Võtke näiteks lause "Ta kukkus, sest ta komistas." Siin on "kuna ta komistas" alamklausel, mis lisab üksikasjalikumalt, miks ta kukkus. See ei väljenda iseenesest terviklikku mõtet, vaid täiendab lause põhiideed.
Kõrvallaused annavad lisateavet, täpsustavad üksikasju või näitavad seoseid lause erinevate osade vahel. Need lisavad meie suhtlusele sügavust ja keerukust, pakkudes rohkem konteksti ja selgitusi. Nende osalausete toimimise mõistmine lausestruktuuris aitab luua selgemat ja täpsemat suhtlust.
3. Omadussõnalaused
Omaduslause, mida mõnikord nimetatakse ka määrlauseks, on osa lausest, mis ei saa üksi olla ja mis on põhilausega seotud sõnadega "kes", "kes", "kelle", "mis" või "see" .” See võib ühendada ka selliste sõnade kaudu nagu "millal", "kus" või "miks". Lihtsamalt öeldes annab see lisateavet põhilause nimi- või asesõna kohta.
Kujutage ette seda: kui lisate lausele üksikasju inimese, asja või isegi olukorra kohta, võite kasutada omadussõnalauset. Näiteks lauses "Ta nuttis, kui Brad ta maha jättis" on omadussõna klausel. See selgitab rohkem aega või olukorda, mis nutmist põhjustas.
Need klauslid aitavad muuta meie laused rikkalikumaks ja selgemaks. Need pakuvad täpsemaid üksikasju, mis aitavad meil mõista olukorda, kes, mis, millal, kus, miks või kuidas. Ükskõik, kas see kirjeldab inimest, kohta või sündmust, lisavad omadussõnalaused meie öeldule sügavust ja konteksti.
4. Nimisõnalaused
Nimisõna klausel on nagu eriline lauseosa, mis asendab nimisõna. Kujutage ette, et teil on lause: "Kuldmedal läheb võitjale." Noh, võite seda veidi muuta ja öelda: "Kuldmedal läheb sellele, kes võistluse võidab." Vaata, mis seal juhtus? "Kes võidab võistluse" astus "võitjaks". See on nimisõna, mis teeb oma asja!
Mõelge nimisõna klauslile kui tavalise nimisõna asendajale, kuid see on pisut uhkem. See pole ainult üks sõna; see on terve rühm sõnu, mis toimivad nimisõnana. Nii et selle asemel, et öelda midagi lihtsat, näiteks "inimene" või "koht", kasutate selle töö tegemiseks tervet minilauset.
Kui märkate nimisõna, on see nagu lause salajase lõigu leidmine. See on seal, täidab nimisõna tööd, kuid see on natuke pikem ja üksikasjalikum. See on päris lahe, kuidas saame asju lausetes ümber vahetada, et need huvitavamaks muuta, eks?
Samuti loe: 59 Metafooride näited
Klauslid vs fraasid lausetes
Kui kirjutame lauseid, on oluline mõista erinevust lausete ja lausete vahel. Klausel on terviklik idee subjekti ja tegusõnaga. Teisest küljest on fraas sõnade kogum, mis lisab lause subjektidele või objektidele üksikasju, kuid ei moodusta üksi terviklikku mõtet.
Sageli on vaja klausleid, eriti alluvaid või suhtelisi sidesõnad et need põhilausega ühendada. Vaatamata sellele lisandusele sisaldavad need siiski subjekti ja tegusõna. Keerulistes lausetes võivad klauslid koosneda ühest või kahest fraasist, kuid need fraasid ei saa toimida iseseisvalt.
Mõelge näiteks sellele: "Matil istuv kass ajas hiirt taga." Siin on "matil istumine" fraas, mis muudab teemat "kass". "Kass jälitas hiirt" on aga täielik klausel, mis moodustab täieliku idee.
Lausete ja fraaside mõistmine aitab koostada lauseid, mis annavad edasi terviklikke mõtteid ja annavad täiendavaid üksikasju. Osalaused annavad lausetele struktuuri ja sidususe, esitades terviklikke ideid, samas kui fraasid täiustavad lauseid, lisades kirjeldavaid elemente ilma terviklikke mõtteid moodustamata.
Jäta vastus