Luuletajad kasutavad oma luuletustes palju riime, näiteks riime ridade sees, peaaegu riime, sarnaseid riime ja täpseid riime. Nad mõtlevad välja erinevaid viise, kuidas sõnad kõlaksid sarnaselt. Üks viis, kuidas nad seda teevad, on järgida mustrit, kus teatud helid korduvad ridade lõpus. Seda helide mustrit nimetatakse riimiskeemiks.
Seal on hunnik riimitüüpe: mõned riimid kõlavad üsna sarnaselt, samas kui teised on täpselt samad. Luuletajad on loomingulised vokaalide või kaashäälikutega, mis vastavad ridade lõpus. See on nagu sarnaste helide salakoodi loomine, mis muudab luuletuse seotuks ja muusikaliseks. Näiteks kui üks rida lõpeb sõnaga, mis kõlab nagu "kass", võib järgmine rida lõppeda sõnaga, mis kõlab nagu "nahkhiir".
Riimiskeemid on nagu joonised, mis näitavad, millistel luuletuse ridadel peavad olema sobivad helid. Nad aitavad luuletajatel oma sõnu korrastada ja annavad luuletusele rütmi. See on nagu teekaart, mis juhib luuletuse sõnade kõla, muutes selle ettelugemise kaasahaaravaks ja lõbusaks.
Mis on riimiskeemid luules
Luules on riimiskeemiks nagu muusikaline viis, mis kordub ridade või stroofide lõpus. See on helimuster, mida luuletajad kasutavad oma värssides rütmi ja meloodia loomiseks. Need skeemid võivad varieeruda, nihkudes realt rea või stroofi juurde või püsivad kogu luuletuse vältel.
Riimiskeemid leiduvad tavaliselt formaalses värsis, mis jääb rangele meetrile – rõhuliste ja rõhutute silpide spetsiifilisele mustrile, mis hoiab luuletuse sujuvalt voolamas. Neid skeeme tähistavad tähestiku tähed, iga täht tähistab konkreetset helimustrit. Näiteks kui luuletus järgib ABAB-i riimiskeemi, tähendab see, et esimene ja kolmas rida riimivad (tähistatakse tähega "A") ning teine ja neljas rida riimivad (tähistatakse tähega "B").
See tähtede muster aitab meil visualiseerida, kuidas helid luuletuses ühenduvad. See on nagu salakood, mis näitab, millised read jagavad sarnaseid helisid. Riimiskeemide mõistmine võib süvendada meie tunnustust luule musikaalsuse ja struktuuri vastu, võimaldades meil avada selle värssidesse kootud ilu.
Samuti loe: 85 Similes Näited
8 riimiskeemi luules
Luuletused ei pea alati järgima samu riimimise reegleid. Luuletuses erinevaid riime kasutades saab mustreid luua mitmel viisil. Mõnel luuletusel on kindlad riimimise reeglid ja ridade arv, mis neil peaks olema.
Üks näide on Shakespeare'i sonett. See on omamoodi luuletus, millel on 14 rida, mis on jagatud kolmeks neljarealiseks stroofiks, millele järgneb viimane kaherealine stroof. Shakespeare’i sonetis järgib riimiskeemi ABAB CDCD EFEF GG. See muster muudab Shakespeare'i soneti ainulaadseks.
Peale Shakespeare’i soneti on luules palju teisigi levinud riimiskeemi. Mõned neist hõlmavad järgmist:
1. Alternatiivne Ryme
Riimitüübis, mida nimetatakse alternatiivseks riimiks, riimuvad esimene ja kolmas rida ning ka teine ja neljas rida. See järgib mustrit: esimene ja kolmas rida riimuvad (nimetagem seda A-ks) ning teine ja neljas rida erineva heliga (nimetagem seda B-ks). Selline riimiskeemid on levinud luuletustes, mille igas rühmas on neli rida.
Näiteks Henry Wadsworth Longfellow luuletus "Elu psalm" on osa, mis kõlab järgmiselt:
„Ära ütle, et elu on vaid kurb laul, / või tühja unenägu, millest unistame kaua! / Hing, kes magab, on nagu haud, / Asjad pole alati need, mis paistavad.
Seda tüüpi riim aitab korrastada luuletuse struktuuri ja võib sõnadele lisada muusikalise voolu. See on nagu helimustri loomine, mis korduvad teatud järjekorras kogu luuletuse vältel, muutes selle rütmiliseks ja tasakaalustatuks. Longfellow kasutas seda tehnikat oma luuletuses, et edastada sõnum elu mõtte ja ärkvel püsimise ja aktiivsena püsimise tähtsusest, mitte lihtsalt läbi elu triivida.
2. Ballaad
Ballaad on teatud tüüpi luuletus, millel on kindel riimimuster: ABABBCBC. Tavaliselt on sellel kolm stroofi, millest igaüks on kaheksarealine, ja lõpeb neljarealise stroofiga. Igas stroofis korratakse viimast rida, mida nimetatakse refrääniks.
Üks kuulus ballaad on Andrew Langi „Optimisti ballaad.” Selles luuletuses räägib Lang sellest, kuidas vahel soojal suvepäeval inimesed oma murede ja hädade eest põgenevad. Nad lähevad rahuliku oja äärde jalutama. Nendel hetkedel unustavad nad vananemise raskused ja kahju tekitavad koormad. Selle asemel sukelduvad nad looduse ilu, tundes rahulolu.
Lang kirjeldab, et ta on ümbritsetud taimedest nagu luud künkal, leiab lohutust ja rõõmu elu lihtsusest. Edastatud sõnum on see, et sellistel hetkedel eelistavad inimesed kogeda elu koos selle tõusude ja mõõnadega, kui mitte kogeda seda üldse.
Seda tüüpi luuletus oma korduva ülesehituse ja südamlike väljenditega tabab mõtet, et keset elu katsumusi on rahu ja õnne hetki, mida tasub hellitada.
Samuti loe: 59 Metafooride näited
3. Seotud riim
Seotud riim on see, kui luuletuse kaks rida riimuvad koos. See on nagu paar rida, mille viimased sõnad kõlavad samamoodi, näiteks "näe" ja "teie" Shakespeare'i sonett 18. Selline riim on sageli mustris, kus kaks rida riimuvad üksteisega, millele järgneb veel kaks rida, mis samuti üksteisega riimuvad. Seda nimetatakse AA BB CC või sarnaseks riimimustriks.
Seda tüüpi riimi kasutas oma sonettides kuulus poeet Shakespeare. Tema luuletusi lugedes märkate, et mõned lõpevad kahe reaga, mis riimuvad, nagu näiteks soneti 18. näite puhul. Selles sonetis loovad kaks viimast rida riimilise paarilise, andes lõpetatuse tunde või lõpliku mõtte. luuletus. Inimesed naudivad Shakespeare'i riime ka tänapäeval, sest need panevad luuletused kõlama muusikaliselt ja terviklikult. See on nagu väike pusle, kus lõpusõnad ühtivad ja loovad luuletuse lõpetatuks.
4. Monorüüm
Monorüüm on siis, kui stroofi või kogu luuletuse igal real on sama lõpuriim. Võtke William Blake’i luuletus “Vaikne, vaikne öö” näitena. Selles luuletuses lõpeb iga rida sõnadega, mis riimuvad sõnaga "öö".
Blake’i luuletuses räägib ta sellest, kuidas vaikne öö peaks kustutama oma eredad tõrvikud. Ta mainib, kuidas päeval paljud vaimud rändavad ja petavad rõõmsaid hetki. Blake küsib, miks õnn kaasneb sageli pettusega või seguneb kurbusega.
Ta viitab sellele, et tõeline rõõm hävitab ennast, kui see on segatud vale näivusega, võrreldes seda kohmaka või salajase naisega. Põhimõtteliselt mõtiskleb ta rõõmu, aususe olemuse ja selle õõnestamise või hävitamise viiside üle.
Seda tüüpi poeetiline vorm koos korduvate riimidega võib luua tugeva rütmi ja rõhutada konkreetseid ideid või emotsioone. Blake’i monorüümi kasutamine filmis “Vaikne vaikne öö” aitab edasi anda tema mõtete sügavust rõõmu keerukusest ja selle autentsusest.
5. Suletud riim
John Miltoni kirjutatud sonett VII järgib kindlat riimiskeemi, mida nimetatakse "suletud riimiks". See muster, mida tuntakse kui ABBA, hõlmab esimest ja neljandat rida, mis riimuvad üksteisega, samuti teist ja kolmandat rida. Selles struktuuris ümbritsevad A-jooned B-jooni.
Selles sonetis mõtiskleb Milton aja kiirest kulgemisest ja sellest, kuidas see on vargsi ära võtnud temalt kahekümne kolmanda eluaasta. Ta jälgib, kuidas tema päevad tormavad kiiresti, liikudes kiires tempos edasi. Hoolimata sellest kiirusest kurdab ta, et tema praegune eluetapp, mis sarnaneb hiliskevadele, ei näita pungumise ega õitsemise märke. Tavaliselt on selle etapiga seotud kaotuse või kasvu ja elujõu puudumise tunne.
Miltoni mõtisklus aja kulgemisest ja selle mõjust tema elu edenemisele kutsub esile põgusa nooruse tunde ja tema praeguses faasis oodatavate arengute puudumise. Suletud riimiskeemi kasutamine selles sonetis rõhutab neid tundeid, struktureerides luuleread spetsiifiliselt, tihedalt põimitud viisil, mis kajastab mööduva aja ja täitumatute ootuste teemasid.
6. Lihtne neljarealine riim
Selles lühikeses luuletuses Samuel Taylor Coleridge'i pikemast luuletusest "Iidse meremehe aeg" kohtame vana meremeest, meremeest. Ta peatab mööduja ja küsib, miks teda peatatakse, märkides inimese pikka halli habet ja säravaid silmi.
See luuletus on osa suuremast teosest nimega "Muistse meremehe aeg", mis jutustab lugu riimide kaudu. See räägib meremehest, kes on kogenud merel kummalisi ja jubedaid kogemusi ning on sunnitud oma lugu teistega jagama.
Riimiskeemi ABCB kasutamine tähendab, et iga stroofi iga teine ja neljas rida riimuvad üksteisega, luues kogu luuletuse rütmi. See konkreetne väljavõte paneb paika, tutvustades salapärast meremeest, tekitades uudishimu tema kavatsuste ja loo vastu, mida ta jutustab.
7. Kolmik
"Kolmik" viitab spetsiaalsele kolmerealisele rühmale luuletuses. Neid ridu nimetatakse tertsideks ja neil on midagi lahedat ühist: need kõik lõpevad sõnadega, mis riimuvad.
Näiteks William Shakespeare'i luuletuses "Fööniks ja kilpkonn" kasutab ta kolmikut, et öelda midagi sügavat. Ta kirjutab: "Tõde võib tunduda, aga ei saa olla, / Ilu hoopleb, aga mitte ta, / Tõde ja ilu on maetud."
See tähendab, et kõigi nende kolme rea viimased sõnad, nagu "ole", "ta" ja "ole" kõlavad sarnaselt. See on nagu salakood, et luule oleks tõeliselt kena ja ühendatud.
Shakespeare'i luuletuses räägib ta suurtest ideedest, öeldes, et tõde ja ilu ei ole alati see, mis nad näivad, ja need on kuidagi peidetud või kadunud. See on omamoodi salapärane ja paneb seda lugedes sügavamatele asjadele mõtlema. Kolmikud, nagu need, mida Shakespeare kasutas, lisavad luuletusele muusikalist kvaliteeti, rõhutades samal ajal konkreetset ideed või emotsiooni.
8. Terza rima
Terza rima on itaalia luule liik. See koosneb kolmest reast koosnevatest rühmadest. Selles stiilis riimub iga rühma teine rida järgmise rühma esimese ja viimase reaga. Luuletus lõpeb kaherealise osaga, kus viimane rida riimub eelviimase rühma keskmise reaga. See stiil järgib mustrit: ABA BCB CDC DED EE.
Üks kuulus näide on Percy Shelley "Ood läänetuulele". Selles luuletuses räägib Shelley sügistuule võimsast jõust. Ta kirjeldab seda kui hingetõmmet, mis surub surnud lehti nagu võluri eest põgenevad kummitused. Tuul kannab seemned nende talvisesse puhkepaika, kus nad ootavad kevade saabumist. Kevade saabudes toob see värviliste pungade ja lõhnavate lõhnadega elu tagasi maa peale.
Shelley kehastab tuult metsiku vaimuna, kes on nii hävitaja kui ka säilitaja. Ta kutsub seda jõudu tema palvet kuulama. Luuletus mõtiskleb tuule kahetise olemuse üle, selle võime üle tuua maailma nii hävingut kui ka uuenemist.
tunnelitorm ütleb
Mu nahk on viimasel ajal üsna halb olnud. Nii õnnelik, et nägin teie artiklit.
Bassey James ütleb
Palun. Meil on hea meel olla abiks