Üha rohkem õpilasi mõtleb meie planeedi tulevikule. Paljud pöörduvad keskkonnateaduse poole. See valdkond kasutab Maal elu uurimiseks matemaatikat ja loodusteadusi. Kui see teile huvi pakub, võib keskkonnateaduse karjäär teile sobida.
Keskkonnateaduse kraadiga võite leida palju töövõimalusi. Õpid oskusi, mis võivad viia hästi tasustatud töökohani. Need töökohad hõlmavad keskkonnauuringuid, haridust, jätkusuutlikkust ja looduskaitset.
Keskkonnateaduse õppimine avab uksi erinevatesse valdkondadesse. Võite töötada keskkonnatervise, füüsika või keemia alal. Uurimiseks on palju võimalusi.
Millised on keskkonnateaduse tüübid
Keskkonnateadus Keskkonnateadus on õppeaine, mis uurib, kuidas Maa, selle vesi, õhk ja elusolendid on omavahel seotud. Samuti vaadeldakse, kuidas inimesed neid asju mõjutavad, ning püütakse leida lahendusi sellistele probleemidele nagu kliimamuutus ning taimede ja loomade kadumine. Nüüd uurime erinevaid keskkonnateaduse liike:
1. ökoloogia
Ökoloogia on seotud sellega, kuidas Maal elavad olendid omavahel suhtlevad. Ökoloogiat uurivad teadlased, keda nimetatakse ökoloogideks, tahavad teada, kuidas loomi, inimesi ja taimi mõjutab nende elukoht ja kuidas nad omakorda mõjutavad nende ümbrust. See on nagu looduse erinevate osade vaheliste suhete väljaselgitamine.
Ökoloogia ei seisne ainult ühes asjas; see on segu paljudest väljadest. Ökoloogid kasutavad ideid ja meetodeid bioloogiast, keemiast, füüsikast ja geoloogiast. Nad koondavad kõik need tükid kokku, et mõista, kuidas meie planeedi elusad ja eluta osad koos töötavad.
Kujutage ette, et see on suur pusle, kus iga elusolend ja selle keskkond on tükid, mis sobivad kokku. Seda puslet vaadates saavad ökoloogid avastada, kuidas muutused ühes tükis mõjutavad teisi. See aitab meil rohkem teada saada uskumatute ühenduste võrgu kohta, mis muudavad meie maailma nii põnevaks.
2. Keskkonnakeemia
Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib kemikaalide koostoimet vee, õhu, pinnase ja elusolenditega. See hõlmab selliseid alamvaldkondi nagu toksikoloogia, atmosfäärikeemia ja veekeemia. Kui otsustate õppida keskkonnakeemiat, hõlmavad teie kursused tunde ja palju laboratoorseid tegevusi, mis keskenduvad üldisele, füüsikalisele, analüütilisele ja orgaanilisele keemiale.
Lihtsamalt öeldes aitab keskkonnakeemia meil mõista, kuidas erinevad ained meie ümbrust mõjutavad. Olgu selleks õhk, mida me hingame, vesi, mida joome, või pinnas, mis toetab taimi, keskkonnakeemia annab ülevaate kemikaalide ja loodusmaailma vahelistest seostest.
Neid koostoimeid uurides aitavad selle valdkonna teadlased leida lahendusi keskkonnaprobleemidele ja säilitada terve planeedi. Seega, kui teid huvitab, kuidas kemikaalid keskkonda mõjutavad, ja soovite avaldada positiivset mõju, võib keskkonnakeemia õppimine olla teie jaoks põnev ja oluline tee.
Samuti loe: Mitu kraadi saate?
3. Atmosfääriteadus
Atmosfääriteadustes keskendume peamiselt kliimamuutuste ja selle mõjude uurimisele. See väli hõlmab Maa atmosfääri ja selle suhtlemist ümbritseva keskkonnaga. Kogu oma õpingute jooksul avastate, kuidas töötada välja mudeleid, mis illustreerivad atmosfääri ringlust, selle koostoimeid erinevate kemikaalidega ning viise, kuidas loomad ja inimesed aitavad kaasa süsinikdioksiidi heitkogustele.
See teadusdistsipliin aitab meil mõista keerulisi seoseid atmosfääriprotsesside ja globaalsete muutuste vahel, pakkudes väärtuslikku teavet meie kliimat mõjutavate tegurite kohta. Uuring Atmosfääriteadused mitte ainult ei paljasta meie planeedi õhuümbrise saladusi, vaid heidab valgust ka inimese mõjule Maa õrnale tasakaalule, eriti seoses süsinikdioksiidi eraldumisega atmosfääri.
Seda valdkonda õppides saate olulisi teadmisi keerukate ühenduste võrgu kohta, mis kujundavad meie kliimat ja mõjutavad meie planeedi heaolu.
4. Geoteadused/Maateadus
Geoteadused, tuntud ka kui maateadused, koondavad erinevaid Maale keskenduvaid teadusvaldkondi, nagu keskkonnaalane mullateadus ja geoloogia. See väli uurib Maa ja selle atmosfääri füüsikalisi ja keemilisi aspekte. Geoteadused uurivad erinevaid komponente, sealhulgas biosfääri, litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri.
Lihtsamalt öeldes uurivad geoteadused kõike meie planeedi kohta – maapinnast, millel me kõnnime, kuni õhuni, mida hingame. Selle valdkonna teadlased uurivad pinnast, kive, vett ja õhku, et mõista, kuidas need omavahel suhtlevad ja üksteist mõjutavad. Samuti uurivad nad Maad asustavaid erinevaid eluvorme.
Kujutage ette geoteadust hiiglasliku puslena, kus teadlased koondavad teavet, et mõista meie planeedi tervikpilti. Neid omavahel seotud osi uurides saavad geoteadlased ülevaate protsessidest, mis kujundavad Maad ja selle keskkonda. Need teadmised aitavad meil oma kodu paremini mõista ning teha teadlikke otsuseid selle kaitsmiseks ja säilitamiseks.
Meie keskkonna viis peamist osa: Maa erinevad komponendid
Meie keskkond koosneb viiest põhiosast, mis töötavad koos, et säilitada elu Maal. Vaatame igaüks neist lähemalt.
- Veemaailm – hüdrosfäär: Hüdrosfäär hõlmab kogu vett Maa pinnal, all või kohal. See hõlmab vedelat vett, mis katab umbes 70% Maa pinnast. Kuid ainult väike osa sellest on magevesi, mida leidub põhjavees, järvedes ja jõgedes.
- Tahke pinnas – litosfäär: Tihti nimetatakse tahkeks Maaks, litosfäär on välimine kiht, mida inimesed kutsuvad koduks. See annab meile olulisi ressursse, nagu mineraalid, toit ja kütused. Maakoorest ja vahevöö ülaosast koosnev litosfääri kõige olulisem osa on muld, kus kasvavad taimed ja millest sõltuvad maismaaorganismide ellujäämine.
- Õhk, mida me hingame – atmosfäär: Atmosfäär on Maad ümbritsev gaaside segu, mis toimib elu eksisteerimiseks üliolulise kaitsekattena. Lisaks sellele, et see kaitseb meid kahjulike UV-kiirte eest, annab see õhku, mida me hingame, muutes selle meie igapäevase elu lahutamatuks osaks.
- Eluvaldkond – biosfäär: Biosfäär on ainulaadne tsoon Maal, kus elu õitseb. See on õhu, vee ja pinnase harmooniline kombinatsioon, mis teeb elu selles piiratud ruumis võimalikuks. Järelikult mängib biosfäär meie ökosüsteemi õrna tasakaalu säilitamisel üliolulist rolli.
- Inimese loodud ruumid – antrosfäär: Tuntud ka kui tehnosfäär, on antrosfäär Maa osa, mille inimesed on loonud või muutnud elamiseks ja majandustegevuseks. Linnadest tööstuspiirkondadeni, antroposfäär tutvustab inimtsivilisatsiooni jäljendit planeedil.
Keskkonnauuringute tähtsus
Keskkonnauuringud mängivad olulist rolli arengu erinevates aspektides. Selle laiaulatuslikud põhimõtted on rakendatavad võtmevaldkondades, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse, saaste vältimine ja juhtimine ning loodusvarade säästev majandamine.
Keskkonnateaduse valdkond pakub mitmekülgseid karjäärivõimalusi, muutes selle väärtuslikuks õppesuunaks neile, kes on huvitatud positiivsest mõjust. Karjääriväljavaated keskkonnateaduses hõlmavad nõustamist, tööstust, rohelist turundust, teadlasi, valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi agentuure, valitsuslikke seisukohti ja rohelist propageerimist.
Keskkonnateaduse spetsialistid aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamisele, töötavad välja strateegiaid reostuse ennetamiseks ja ohjamiseks ning töötavad loodusvarade vastutustundliku kasutamise nimel. Keskkonnateaduse ulatus on lai, peegeldades selle tähtsust globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Keskkonnateaduse alal karjääri tegevad isikud saavad uurida erinevaid sektoreid, alates ettevõtete nõustamisest säästvate tavade osas kuni keskkonnateadlikkuse edendamiseni valitsuse rollides. See valdkond ei tegele mitte ainult praeguste keskkonnaprobleemidega, vaid mängib olulist rolli ka jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku tuleviku kujundamisel. Keskkonnauuringute tähtsuse mõistmine on oluline inimestele, kes soovivad panustada meie planeedi ja selle elanike heaolusse.
Samuti loe: Kas inseneriteadus on teadus?
Keskkonnateadusliku hariduse eesmärgid
Tänapäeva maailmas seisame silmitsi paljude väljakutsetega, nagu loodusvarade kahanemine ja kliimamuutused. Nende probleemide lahendamine nõuab, et kõik mängiksid oma rolli keskkonna eest hoolitsemisel ja haridusel on selle saavutamisel otsustav osa. Keskkonnateaduse uuringute eesmärgid on nende probleemide tõhusaks lahendamiseks üliolulised:
1. Teadlikkuse tõstmine: Esimene samm mis tahes probleemi lahendamise suunas on selle mõistmine. Keskkonnateaduse eesmärk on tõsta õppijate teadlikkust praegustest keskkonnaprobleemidest ja keskkonnaseisundi halvenemise erinevatest põhjustest.
2. Teadmiste ülekandmine: Haridus on põhiõigus ning keskkonnateaduse õppe eesmärk on anda õppijatele teadmisi keskkonna ja selle erinevate komponentide kohta.
3. Positiivsete hoiakute inspireerimine: Teadmistest üksi ei piisa; inimesi tuleb motiveerida tegutsema. Keskkonnateadus püüab sisendada inimestesse positiivset suhtumist, julgustades neid aktiivselt osalema looduse kaitsmises.
4. Oskuste arendamine: Keskkonnateadus keskendub õpilaste varustamisele praktiliste oskustega, võimaldades neil leida lahendusi olemasolevatele keskkonnaprobleemidele.
5. Osalemise julgustamine: Õppijaid julgustatakse aktiivselt osalema tegevustes, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele. Lõppeesmärk on kaasata otsustusprotsessidesse rohkem inimesi, aidates kaasa keskkonnaprobleemide tõhusatele lahendustele.
Jäta vastus