Filosoofidel on sajandeid olnud otsustav roll selles, kuidas me maailma näeme ja elust mõtleme. Ka tänapäeval on nende ideed olulised. Ajaloo suurimad ja mõjukamad filosoofid on andnud meile väärtuslikke teadmisi inimmõistusest ja maailmast, milles me elame. Enne kui mõne tuntud filosoofi mõtetesse süveneme, mõistame esmalt, mida filosoofia endast kujutab.
Filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi olemasolu, teadmiste, väärtuste, mõistuse, meele ja keele kohta. See püüab uurida reaalsuse olemust ja elu mõtet. Filosoofid kasutavad kriitilist mõtlemist ja ratsionaalset uurimist, et uurida neid inimeksistentsi sügavaid aspekte. Oma kirjutiste ja õpetuste kaudu on nad pärandanud rikkaliku pärandi, mis mõjutab jätkuvalt meie arusaamist endast ja maailmast.
Nüüd uurime nimekirja kõigi aegade suurimatest filosoofidest, kes on oluliselt kaasa aidanud meie ühisele tarkusele.
Mis on filosoofia?
Filosoofia pärineb kreeka sõnadest, mis tähendavad "tarkusearmastust". See on nagu sügav sukeldumine teadmiste, olemasolu ja tegelikkuse mõistmisse. Kujutage ette, kuidas mõelda sellistele olulistele asjadele nagu eetika, loodus, esteetika ja palju muud. Filosoofid ehk süvamõtlejad mõtisklevad selliste asjade üle nagu olemine, loogika ja erinevad teooriad.
Filosoofia lahe on see, et see ei ole lihtsalt hunnik vanu ideid. Filosoofid mõtlevad inimeksistentsi üle, nii et nende õppetunnid jäävad püsima ka pärast seda, kui nad on lahkunud. Seetõttu on filosoofide esikümne õpetused ammusest ajast mõttekad ka tänapäeval. Justkui nad jätsid maha tarkuse aarde, millest meil on veel õppida. Seega, kui olete kunagi mõelnud elu suurte küsimuste üle, võib filosoofial olla teile vastuseid!
10 kõigi aegade suurimat filosoofi
Avastage ajaloo suurimate filosoofide sügavaid mõtteid ja lugusid. Süvenegem nende tähelepanuväärsete meelte lihtsatesse, kuid mõjuvatesse õpetustesse.
1. Aristoteles
Aristoteles, tuntud kreeka filosoof, elas Vana-Kreekas aastatel 384–322 eKr. Kuulsa filosoofi Platoni juhendamisel sai Aristotelesest polümaat, kes paistis silma erinevates valdkondades.
Aristoteles, keda sageli kiidetakse ajaloo esimese teadlasena, kirjutas üle 200 traktaadi, millest umbes 31 levib tänapäevalgi. Tema mitmekülgsed tööd hõlmasid vaimufilosoofiat, eetikat, poliitikateooriat, esteetikat ja retoorikat, aga ka empiirilist bioloogiat. Nimelt andis ta olulise panuse taimede ja loomade üksikasjalikku vaatlusse.
Aristotelese püsiv pärand seisneb tema põhitöös loogika alal, mis kujutab endast esimest süstemaatilist käsitlust õige arutluskäigu põhimõtetest.
Lisaks tuvastas ta kolm peamist retoorika meetodit: eetos (eetika), paatos (emotsioonid) ja logos (loogika). Tema intellektuaalse panuse põhiaspektiks jääb tema deduktsiooniteooria väljatöötamine, mida nüüd tuntakse süllogismi nime all. Tänapäeval tähistatakse Aristotelest erinevate teadusharude varajaste aluste kujundamise ja tema teerajaja rolli eest filosoofia maailm.
2. Sokrates
Sokratest, Ateenast pärit kreeka filosoofi, peetakse sageli lääne filosoofia teerajajaks ja kõigi aegade üheks suurimaks filosoofiks. Tema panus on peamiselt eetiline filosoofia, mis tähistab teda selle traditsiooni esimese moraalifilosoofina. Vaatamata sellele, et tal puuduvad kirjalikud teosed, on tema õpetusi säilinud tema õpilaste Xenophoni ja Platoni aruannetes.
Sokrates mängis keskset rolli sokraatilise dialoogi – kirjanduse vormis, mis keskendub küsitlemise kunsti kaudu õpetamisele – arendamisel. Traditsiooniliste loengute asemel tegeles ta vestlustega, mis julgustasid kriitilist mõtlemist ja eneseleidmist.
Kahjuks viisid Sokratese ebatavalised tõekspidamised tema allakäiguni. Aastal 399 eKr ootas teda surmanuhtlus, süüdistatuna noorte korrumpeerimises ja keeldumises tunnustamast linna ametlikke jumalaid. Isegi oma viimastel hetkedel jäi Sokrates oma filosoofilistele põhimõtetele pühendunud, jättes maha pärandi, mis mõjutab jätkuvalt lääne mõtlemist ja haridust.
3. Konfutsius
Vana-Hiina filosoof Konfutsius (770–481 e.m.a.) uskus, et hea elu peab põhinema eetilistel ja moraalsetel põhimõtetel. Ta soovis, et kõigil oleks võimalus õppida, ja muutis õpetajast lugupeetud ameti. See idee haakub Rahvaülikooli missiooniga, kuna nii Konfutsiuse kui ka ülikooli ühine eesmärk on muuta haridus kõigile kättesaadavaks.
Konfutsius asutas ka Konfutsianism, uskumuste süsteem, mille keskmes on isiklik eetika ja moraal. Konfutsianismi põhiprintsiibid, mida sageli nimetatakse tema eetikaks, hõlmavad õiglust, heategusid, mittekuritegusid ja autonoomia austust. Tema õpetuste hulgast paistavad silma viis püsivat voorust: heatahtlikkus, õiglus, usaldusväärsus, kohanemine ja tarkus.
Üldiselt uskus Konfutsius, et peab olema hea inimene ning kohtlema teisi lahkelt ja ausalt. Ta arvas, et haridus ja eetiline eluviis on harmoonilise ühiskonna jaoks üliolulised. Tema õpetused mõjutavad jätkuvalt ja inspireerivad inimesi üle maailma püüdlema parema ja vooruslikuma elu poole.
4. Lao-Tzu
Lao-Tzu, oluline filosoof, sõnastas teooria, mis on tihedalt seotud taoismiga, uskumuste süsteemiga, mis pärineb umbes 500 eKr Vana-Hiinas. Taoism rõhutab loomade ja inimeste harmoonilist kooseksisteerimist universumis. Lao-Tzu, kes kirjutas esmase taoistliku raamatu, tutvustas ka vaimse surematuse kontseptsiooni, viidates sellele, et hing ei hukku, vaid sulandub pärast surma universumiga. Ta pooldas elamist kooskõlas chi (või qi) energiaga, mis juhib universumit.
Taoismi filosoofia sisaldab jõudude tasakaalustamise põhimõtet, mida sümboliseerivad yin ja yang. See idee illustreerib, kuidas vastandlikud jõud, nagu valgus ja tume, kuum ja külm ning tegevus ja tegevusetus, teevad koostööd, et tuua maailma korda. 8. sajandiks e.m.a arenes taoismist Tangi dünastia religioon. Vaatamata sellele, et taoism oli konfutsianismi ja budismi kõrval üks Hiina peamisi religioone, seisis taoism silmitsi allasurumisega 1959. aasta kommunistliku võimu ülevõtmise ajal.
Samuti loe: Mis on sotsiaalkriitika? Sotsiaalkriitika liigid
5. John Locke
John Locke, 17. sajandi Euroopa õpetlane, töötas Oxfordis ja süvenes meditsiiniuuringutesse. Ta on tuntud oma panuse poolest valgustusajastu ja liberalismi edendamisse.
Locke toetas kindlalt igaühe õigust elule, vabadusele ja omandile, lükates tagasi arusaama kuningate jumalikust õigusest. Kui valitseja neid õigusi ei austanud, oli rahval tema sõnul õigus kuningas jõuga tagandada. Tema põhiline veendumus oli, et valitsuse esmane kohustus on teenida inimeste huve.
Locke’i ideed panid aluse piiratud valitsemise kontseptsioonile, rõhutades üksikisiku õiguste kaitsmise tähtsust. Tema mõjukad mõtted valitsemisest ja inimõigustest kujundavad jätkuvalt poliitilist filosoofiat ning arusaama valitsejate ja valitsetavate suhetest.
6. Friedrich Nietzsche
Saksa filosoof Friedrich Nietzsche jättis läänemaailma märkimisväärse jälje oma kirjutistega, mis hõlmasid erinevaid teemasid nagu teadus, kunst, kultuur ja ajalugu. Tal oli sügav mõju eksistentsialismile ja sürrealismile, kahele liikumisele, mis tekkisid tema panuse järel.
Nietzsche võtmefilosoofia nihilism viitab sellele, et kõigel, sealhulgas elul, puudub loomupärane tähendus. Sellel ideel on olnud püsiv mõju, kujundades filosoofilisi ja kunstilisi liikumisi, mis järgnesid tema ajastule järgnevatel aastatel. Tema mõtted ajendasid traditsioonilisi uskumusi ümber hindama ja sillutasid teed uutele eksistentsi perspektiividele.
Lihtsamalt öeldes uskus Nietzsche, et elul ei ole etteantud eesmärki. See arusaam ajendas paljusid seadma kahtluse alla kehtestatud norme ja uurima ebatavalisi ideid. Tema filosoofia lainetus ulatus eksistentsialistlikesse ja sürrealistlikesse liikumistesse, kujundades seda, kuidas inimesed ümbritsevat maailma tajuvad. Tänapäeval uuritakse ja vaieldakse Nietzsche ideede üle, mis teeb temast filosoofia ajaloos märkimisväärse tegelase.
7. Karl Marx
Karl Marxi peetakse üheks kõigi aegade suurimaks filosoofiks. Ta on pärit Saksamaalt ja elas 1800. aastatel. Ta tuli välja marksismiga, ideega ühiskonnast, poliitikast ja rahast. Marx arvas, et ühiskonnas käib võitlus kahe rühma vahel: töötajate ja rikaste inimeste vahel, kes omavad ettevõtteid.
Ta uskus, et ühel päeval tõusevad töölised rikaste vastu suureks võitluseks. Selles võitluses võtaksid töölised kontrolli majanduse üle. Marx rääkis palju kommunismist, süsteemist, kus kõik on kõigi vahel jagatud ja eraomand puudub.
Marxi ideed olid väga võimsad ja ta sai tuntuks kommunismi toetajana. Ta tahtis muuta ühiskonna toimimist, et kõiki koheldaks õiglaselt. Marxi mõtted mõjutasid paljusid inimesi üle maailma.
8. Ralph Waldo Emerson
Ralph Waldo Emerson, Ameerika filosoof, õppejõud, abolitsionist ja esseist, avaldas ühiskonnale märkimisväärset mõju. Tema kõige tähelepanuväärsem panus on essee pealkirjaga "Iseseisvus". Elades 1800. aastatel, jagas ta sarnasusi Briti romantismi kaasaegsetega, rõhutades sügavat seost Jumala, inimkonna ja looduse vahel.
Emersoni teosel on muutev jõud, mis julgustab lugejaid usaldama oma otsustusvõimet üle kõige. Tema ideed kajastuvad individualismi ja enesekindluse tähtsusega, kutsudes inimesi uskuma oma võimetesse. Oma kirjutistega sisendab Emerson mõjuvõimu tunnet, propageerides isiklikku iseseisvust ja tugevust, mis tuleneb loodusega vastavusse viimisest.
Veelgi enam, Ralph Waldo Emersoni mõju ületab tema aja, jättes endast püsiva pärandi, mis edendab eneseusaldust ning üksikisikute omavahelist seotust jumaliku ja loodusega. Tema rõhuasetus enesekindlusele inspireerib ja juhendab jätkuvalt neid, kes soovivad elu keerukuses enesekindlalt ja sõltumatult navigeerida.
9. Immanuel Kant
Immanuel Kant, kuulus filosoof aastatel 1724–1804 Läänemere ääres, on tuntud oma teoste poolest praktilisest mõistusest, puhtast mõistusest ja kohtuotsuse jõust. Kant uskus, et tegude moraali määramine tugineb pigem meie kohustuste täitmisele kui tagajärgedele keskendumisele. Tema põhiline moraaliprintsiip rõhutab, et moraalne arutlus on teiste arutlusvormide ees ülimuslik.
Kanti vaatenurk eetikale keskendub ideele, et teod on õiged või valed, lähtudes sellest, kas me täidame oma kohustust, mitte lähtudes oma tegude tulemustest. Tema moraali põhiseaduse kohaselt on moraalne arutlus suurem tähtsus kui ükski teine arutlusviis.
Üldiselt rõhutab Kanti filosoofia kohustuse ja moraalse kohustuse tähtsust meie tegude eetilise olemuse hindamisel. Tema pärandit iseloomustab selge rõhuasetus moraalsete arutluste ülimuslikkusele eetika valdkonnas.
Samuti loe: Kõigi seletatud psühholoogiliste mõttekoolide loend
10. Epikuros
Epikuros, tark Kreeka filosoof, kes elas aastatel 341–27 e.m.a, pani aluse epikuurismi filosoofiale, millel oli märkimisväärne mõju. Ta keskendus oma õpetuses ideele, et inimelu lõppeesmärk on õnn, mis saavutatakse vaimsete häirete ja füüsilise valu puudumisega.
Epikurose sõnul peitub täisväärtusliku elu võti naudingu otsimises, mitte pelgalt mõistuse kasutamises. Ta väitis, et tõeline õnn on inimestele kõrgeim hüve. Ta märkis, et irratsionaalsed soovid on ärevuse allikas, mis viitab sellele, et karistuse ja surma hirmu kaotamisega saab ärevust leevendada ja saavutada tõelise õnne. Epikuros rõhutas, kui oluline on mõista ja juhtida soove, et elada sisukat ja rõõmsat elu. Tema õpetused propageerivad tasakaalustatud lähenemist naudingule, hoides eemale liigsest ja tarbetust järeleandmisest.
Üldiselt Epikurism, nagu toetab Epicurus, julgustab elama õnnele pühendatud elu, mis on vaba vaimsetest häiretest ja füüsilisest valust, mis saavutatakse läbimõeldud naudingu otsimise ja irratsionaalsete hirmude kaotamise kaudu.
Järeldus
Paljud kõigi aegade suurimate filosoofide ideed ja filosoofiad jäävad tänapäeva maailmas aktuaalseks. Need iidsed mõtlejad on oluliselt kaasa aidanud meie arusaamisele inimkonnast ja sellest, kuidas me suhtleme iseenda, teiste, looduse ja jumalikuga.
Suurimate filosoofide püsiv mõju kujundab jätkuvalt meie mõtlemist ja julgustab meid mõtisklema küsimuste üle uutel ja sügavatel viisidel. Nad on andnud meile juhtpõhimõtted, mis mõjutavad meie käitumist ühiskonnas, kujundavad meie arusaamu valitsemisest, luulest, haridusest, matemaatikast ja teadusest ning inspireerivad meid uurima erinevaid elu aspekte.
Need filosoofilised alused on osutunud püsivaks, pakkudes meile väärtuslikke teadmisi, mis püsivad läbi aegade. Kui me navigeerime oma kaasaegse maailma keerukuses, on nende filosoofiliste hiiglaste tarkus meie intellektuaalsete ja moraalsete püüdluste jaoks ajatu teejuht.
Jäta vastus